Miks kompost haiseb? Kuidas vabaneda haisust, kärbestest ja närilistest

Tugevalt haisev kompost viitab tavaliselt sellele, et lagunemise tingimused ei ole korras. Kõige sagedamini on põhjuseks liigne niiskus, hapnikupuudus, liiga palju värsket rohelist materjali või sobimatud toidujäätmed.

Lõhn annab põhjuse kohta hea vihje. Esimene samm on see põhjus välja selgitada — mitte püüda haisu varjata lõhnaainete, kemikaalide või suure lubjakogusega.

Selles juhendis vaatame, mida eri lõhnad tähendavad, kuidas parandada liiga märga või tihket komposti, mida teha kärbeste ja närilistega, mida ütlevad Tallinna nõuded naabrite kohta ning millal on mõistlik kompostimine peatada.

Hästi toimival kompostil on kerge mullane ja taimne lõhn. Värske materjali lisamise järel võib lõhn lühiajaliselt muutuda — see ei tähenda veel probleemi. Hästi korraldatud kompost ei tohiks aga pidevalt tugevalt roisata ega ammoniaagi järele haiseda nii, et lõhn levib ümbruskonda.

Kompostimise keskmes on mikroorganismid, mis vajavad niiskust ja õhku. Kui tasakaal kaob, muutub lagunemine ja tekivad ebameeldivad lõhnad. Lõhn on seega kasulik näitaja, kuigi ainult lõhna järgi ei saa kõiki protsesse kindlalt tuvastada.

Mädamunadele sarnane lõhn viitab väävliühenditele, mis tekivad hapnikuvaestes tingimustes. Hapnikupuudus on üks olulisemaid ebameeldiva lõhna põhjusi: kui kompost on liiga tihe, märg või halvasti õhustatud, asenduvad õhku vajavad lagundajad teistsuguste protsessidega.

Õhustamine ei tähenda, et komposti tuleb iga päev ümber tõsta. Oluline on taastada tingimused, milles materjal saab normaalselt laguneda.

Kui sügavast kinnisest mahutist tuleb väga tugevat gaasilõhna, ärge kummarduge pea ees mahuti kohale ega nuusutage gaasi kinnises ruumis. Vajaduse korral kasutage spetsialisti abi.

Terav ammoniaagilõhn viitab sageli sellele, et lämmastikurikast materjali on süsinikurikkaga võrreldes liiga palju. Nii juhtub, kui kompostikasti pannakse korraga palju värskelt niidetud muru, rohelisi pehmeid taimejäänuseid või muud väga lämmastikurikast materjali. Osa lämmastikust lendub siis ammoniaagina.

Seejärel segage materjal ühtlaselt; ärge laotage uut materjali ühe tiheda kihina. Ammoniaagilõhna korral ärge lisage juurde värsket muru ja ärge püüdke probleemi lahendada lubjaga — leeliselistes tingimustes võib ammoniaaki eralduda veelgi rohkem.

Hapukas lõhn tekib, kui märg orgaaniline materjal käärib või laguneb hapnikuvaestes tingimustes.

Tavaliselt aitab materjalide tasakaalu ja õhustamise parandamine. Arvestage ka kompostimise viisiga: tavaline õhuga aiakompost ja teadlikult korraldatud hapendamine ehk fermenteerimine ei ole sama protsess, seega ei ole iga hapuka lõhnaga materjal riknenud kompost.

Värskes muruniites on palju vett ja see vajub kiiresti kokku. Paksu kihina kompostikasti pandud rohu alumistesse kihtidesse pääseb vähe õhku — ja mida suurem kogus korraga, seda suurem on oht.

Kinnine komposter takistab loomade ja lindude ligipääsu, kuid ei taga iseenesest head lagunemist. Kui väikesesse kompostrisse lisatakse korraga palju köögi- ja puuviljajääke ilma kuivema materjalita, muutub sisu kergesti liiga märjaks ja õhuvaeseks.

Suletud konstruktsioon peab kaitsma kahjurite eest, kuid ei tohi takistada kompostimiseks vajalikku õhuvahetust.

Kõigepealt selgitage, kust vesi tuleb: liiga palju sademeid, mahuti halb äravool, suur kogus värsket muru, liigne kokkusurumine või puudulik õhustamine.

Liiga kuiv kompost ei hakka tavaliselt roiskuma, vaid laguneb lihtsalt aeglaselt. Lisage vett vähehaaval, segage, et niiskus jaotuks ühtlaselt, ja kaitske hunnikut päikese ja tuule eest kuivamise vastu — kuid ärge laske sel läbi vettida. Kui kompostis on ainult kuivad lehed, on aeglane lagunemine lehekõdu tavaline omadus. Loe ka: Puulehtede kompostimine.

Äädikakärbseid ja muid väikesi kärbseid meelitavad katmata, niisked ja käärivad puu- ja köögiviljajäägid — puuviljakoored, mädanevad puuviljad või väga märg pehme mass komposti pinnal.

Mõni kärbes ei tähenda, et kompostimine on ebaõnnestunud — probleem on massiline levik. Ka vihmaussid, hooghännalised, kakandid ja mitmesugused putukavastsed on kompostis tavalised: paljud neist tükeldavad taimset materjali ja aitavad seda lagundada. Neid ei ole vaja hävitada. Probleem on alles kahjurite massiline levik, tugev hais või loomade ligipääs toidujäätmetele.

Vihmaussid ei tähenda siiski, et kompost on valmis — need näitavad ainult, et osas massist on neile sobivad tingimused. Valmimist hinnake lagunemisastme, struktuuri ja lõhna järgi.

Närilisi meelitavad toit, varjualune ja sobiv pesitsuskoht. Eriti ohtlik on kompost, kuhu on pandud toidujäätmeid, mis sellesse süsteemi ei sobi.

Lehehunnikute ja näriliste kohta loe ka: Märgade puulehtede ohud.

Seisuga 2026: teave põhineb 2026. aastal kehtivatel õigusaktidel ja Tallinna eeskirjadel. Nõuded võivad hiljem muutuda.

Kompostimine on lubatud, kuid see ei tähenda, et kompost võib naabreid piiramatult häirida. Tallinna jäätmehoolduseeskirja järgi tuleb kompostitavat materjali paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjusta kahjurite ja haisu levikut (§ 19 lg 5).

Kui avatud lehehunnikusse pannakse regulaarselt toidujäätmeid, tekib nii praktiline kui ka õiguslik probleem. Seetõttu hoidke lahus komposti koostis ja seadme sobivus: lehed, muru ja oksad võivad olla aunas, toidujäätmed kuuluvad kinnisesse kompostrisse.

Tugeva haisu korral ei ole õige esimene samm juhuslike ainete lisamine. Need võivad kahjustada kompostimist või muuta valmis materjali kasutamise küsitavaks.

Lubi ja tuhk muudavad kompostimassi leeliselisemaks. Ammoniaagilõhna puhul võib see probleemi süvendada, ja tundmatu koostisega kompostile ei saa tuhka soovitada. Kõigepealt taastage niiskuse, õhu ja materjalide tasakaal.

Tõsise probleemi korral lõpetage kõigepealt uue materjali lisamine ja mõelge, kuidas edasi ohutult toimida. Kui kompostis on tundmatuid kemikaale või ohtlikke jäätmeid, ärge laotage seda aeda laiali.

Tavaline niiskus ja kokkuvajumine ei muuda lehtede ega muru vastuvõtu hinda: vihmamärjad lehed ja kokkuvajunud muru võtame Betooni 30 vastu tavalistel tingimustel. Puulehtede vastuvõtu hind 10 €⁠/⁠m³ kehtib lehtedele, murule, umbrohule ja samblale.

Tugevalt roiskunud, väga vana komposti sarnaseks muutunud, erakordselt tugeva ja püsiva lõhnaga või tundmatute lisanditega materjali vastuvõtmisest võime keelduda. Seetõttu ei saa lubada, et iga haisev kompostihunnik sobib tavahinnaga üleandmiseks — kirjeldage materjali ja saatke fotod enne äravedu.

Vastuvõtt ja äravedu on eri teenused: 10 €⁠/⁠m³ on vastuvõtu hind, transport ja laadimine arvestatakse eraldi.

Ebameeldiva kompostilõhna korral eristage kõigepealt liigniiskust ja hapnikupuudust liigsest lämmastikust. Mädamuna- ja roiskumislõhna korral aitavad õhustamine, kuiva struktuurse materjali lisamine ja liigse vee eemaldamine, ammoniaagilõhna korral süsinikurikkam materjal, näiteks kuivad lehed.

Kärbeste ja näriliste puhul on kõige tähtsam hoida toidujäätmed kättesaamatuna ja kasutada nõuetekohast kinnist kompostrit. Hästi toimiv kompost ei tohi põhjustada püsivat haisu ega kahjurite levikut naaberkinnistutele. Lehed, mida aias ei jõua kompostida, võtame vastu Betooni 30.