Kes peab lehti koristama? Lehtede koristus kinnistul, kõnniteel ja korteriühistus (2026)

Sügisel koguneb Tallinnas ja Harjumaal eramajade hoovidesse, korteriühistute territooriumidele, kõnniteedele, parklatesse ja haljasaladele palju langenud puulehti. Märjad lehed muudavad liikumisteed libedaks, ummistavad sademevee äravoolukohti ja teevad territooriumi hooldamise keerulisemaks.

Kes peab lehed ära koristama? Kas majaomanik vastutab ka kinnistuga piirneva kõnnitee eest? Millised kohustused on korteriühistul? Kas linn peab ise koristama lehed, mis langevad linna puudelt? Ja kas kokku kogutud lehti võib panna segaolmejäätmete konteinerisse?

Vastused tulenevad Tallinna heakorraeeskirjast, jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest ja korteriomandi- ja korteriühistuseadusest. Harjumaa valdades kehtivad nende endi eeskirjad, mis võivad Tallinna omadest erineda.

Seisuga 2026: teave põhineb 2026. aastal kehtivatel õigusaktidel ja Tallinna eeskirjadel. Nõuded võivad hiljem muutuda.

Tallinna heakorraeeskirja järgi peab kinnistu omanik hoidma korras oma kinnistu, selle piirdeaia ja ehitised, vältima kinnistu reostamist ja risustamist ning seda, et praht, pori ja tolm kanduksid sõidu- või kõnniteele ja naaberkinnistule.

Kinnistu omanik on eeskirja tähenduses ka hoonestusõiguse alusel kinnistut kasutav isik, korteriühistu või kinnistu haldaja. Heakorratööde hulka on eeskirjas otse nimetatud ka mahalangenud lehtede koristamine.

Tööde täpne ulatus ei ole igal kinnistul ühesugune: oluline on kinnistu asukoht, ala õiguslik staatus ja see, millise ala kohta eeskiri kohustuse paneb.

See on kõige sagedasem küsimus. Tallinna heakorraeeskiri kasutab mõistet puhastusala — see on kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel. Puhastusala on kinnistu omaniku hooldada ka siis, kui see jääb väljapoole kinnistu piiri.

Eeskirja järgi peab puhastusala olema puhastatud aasta läbi ja heakorratööd tuleb seal teha hommikul kella 7-ks; vajaduse korral ka päeva jooksul.

Siiski ei ole õige väita, et iga kinnistuomanik peab alati puhastama kõik tema kinnistu kõrval olevad avalikud alad. Puhastusala on just kinnistu ja sõidutee vahel olev kõnnitee — näiteks pargid, linna haljasalad ja nendega külgnevad kõnniteed on eeskirja järgi linnaosa valitsuse korraldada.

Kinnistu omanik võib puhastusala heakorratööd tellida ka linnalt: eeskiri lubab sõlmida selleks tasulise lepingu keskkonna- ja kommunaalameti või linnaosa valitsusega. Kui vastutuse üle tekib vaidlus, küsige linnalt kirjalikku selgitust konkreetse aadressi kohta.

Ainuüksi asjaolu, et lehed pärinevad linnale kuuluvalt puult, ei pane koristamise kohustust linnale. Eeskiri seob kohustuse alaga, mitte sellega, kelle puu lehti langetab: kinnistul ja puhastusalal koristab lehed kinnistu omanik ka siis, kui puu kasvab väljaspool tema kinnistut.

Linna parkides, haljasaladel ja magistraalteede ääres korraldab heakorratöid linn. Seda ei saa aga üldistada kõikidele linna kõnniteedele.

Igas aiaosas ei ole vaja saavutada olukorda, kus maas ei ole ühtegi lehte. Looduslähedasel haljasalal või põõsaste all võib osa lehti jääda mulda katma, kui see ei tekita ohtu.

Kõnniteedelt, treppidelt, sissepääsudelt ja muudelt liikumisaladelt tuleb lehemass eemaldada enne, kui see muutub ohtlikuks — eriti vihmase ilmaga, kui märjad lehed teevad katendi libedaks. Eeskiri nõuab eraldi ka sademeveeneelude ja kaevuluukide puhastamist kinnistul ja puhastusalal.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandit korteriühistu kaudu. Kaasomandi tavapärane korrashoid ja teenuslepingute sõlmimine kuuluvad tavapärase valitsemise hulka. Heakorraeeskirja mõttes on korteriühistu kinnistu omanik — seega kehtivad talle samad kohustused kinnistul ja puhastusalal.

Kõigepealt tagage turvaline liikumine, seejärel planeerige ülejäänud territooriumi hooajaline hooldus.

Korteriühistu võib koristuse tellida hooldusettevõttelt. Lepingus tasub kirja panna tööde ulatus ja ajad, jäätmete kogumise ja äraveo tingimused ning tulemuse kontrollimise kord. Teenuse sisseostmine ei vabasta ühistut aga automaatselt seadusest tulenevatest kohustustest — tellija ja töövõtja vastutus sõltub lepingust ja kohaldatavast õigusest.

Kortermaja ümber võib olla alasid, mille kuuluvus ei ole palja silmaga näha. Hoovi kõrval olev haljasala võib kuuluda linnale või naaberkinnistule, avalikuna kasutatav tee võib aga osaliselt olla korteriomanike ühisel maal. Seepärast ärge lähtuge ainult sellest, kus majahoidja on aastaid lehti riisunud.

Näiteks võib päring olla selline: «Palume selgitada, kas lisatud plaanil märgitud kõnnitee või haljasala kuulub meie korteriühistu heakorrakohustuse alla. Palume märkida kohustuse õiguslik alus ja vajaduse korral hooldusala ulatus.»

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes juhib ja esindab ühistut. Tavapärase valitsemise küsimused — sealhulgas kaasomandi tavapärane korrashoid ja teenuslepingud — otsustavad korteriomanikud häälteenamusega, kui põhikiri ei näe ette rangemaid nõudeid.

Ühest vastust, kas iga lehekoristuse jaoks on vaja üldkoosolekut, ei ole. Kui iga-aastane hoovikoristus on majanduskavas ja hoolduslepingus juba ette nähtud, saab juhatus selle korraldada. Erakorraline suur töö, mis kavasse ei mahu, vajab põhikirja ja varasemate otsuste kontrolli. Kõige lihtsam esimene samm on vaadata kinnitatud majanduskava ja olemasolevat lepingut.

Ei pea. Seadus ei pane korteriomanikule kohustust isiklikult hoovitöödel osaleda: ühise kinnistu korrashoid korraldatakse korteriühistu kaudu ja selle kulud kantakse majandamiskuludena. Pelgalt korteri omamisest ei tulene kohustust tulla kindlal laupäeval reha ja labidaga hoovi. Vabatahtlik koristuspäev on siiski hea viis vähendada tellitava käsitsitöö mahtu.

Tallinnas on hoove, läbikäike ja parklaid, mida kasutavad mitme maja elanikud. Ärge eeldage, et tööde eest vastutab alati see ühistu, kelle maja on lehehunnikule kõige lähemal.

Kui ühistud tellivad töö koos, leppige enne kirjalikult kokku tööde ulatus ja kulude jaotus. Üks ühine tellimus on sageli lihtsam kui kaks eri ettevõtet samas hoovis.

Sisepõlemismootoriga lehepuhurit ei tohi kasutada linna asutused ega töövõtjad, kes teevad heakorratöid Tallinna linnaga sõlmitud lepingu alusel. Erand on traktorile või spetsiaalsele mootorsõidukile kinnitatav lehepuhur. Enne 1. maid 2025 sõlmitud linnalepingutele kehtib keeld alates 1. oktoobrist 2026.

Ei. Tallinna heakorraeeskiri keelab linnas jäätmete põletamise; aia- ja haljastusjäätmetest on lubatud põletada ainult oksi; Tallinna jäätmehoolduseeskirja järgi tohib lõkkes või välikaminas põletada ainult kuivi oksi, immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit. Lehti ei muuda põletatavaks ei kuivus, metalltünn ega see, et lõke tehakse oma kinnistul.

Põletamise keelust, lõkke tegemise nõuetest ja võimalikest trahvidest kirjutame eraldi: Kuhu viia puulehed ja aiajäätmed.

Puulehed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed. Neid kogutakse liigiti, mitte segaolmejäätmete konteinerisse, mis on mõeldud jäätmetele, mis jäävad üle pärast liigiti kogumist. Olmeprügiga segatud lehti ei saa enam kompostiks töödelda ja suur lehekogus täidab segaolmejäätmete konteineri kiiresti.

Lehed ja oksad kuuluvad mõlemad aia- ja haljastusjäätmete hulka, kuid nende vastuvõtutingimused erinevad. Meie vastuvõtupunktis Betooni 30 on puhaste okste vastuvõtt tasuta, eraldi kogutud lehtede vastuvõtt 10 €⁠/⁠m³. Seetõttu tasub lehed, oksad, juured ja niidetud rohi koguda eraldi.

Seisuga 2026: teave põhineb 2026. aastal kehtivatel õigusaktidel ja Tallinna eeskirjadel. Nõuded võivad hiljem muutuda.

Heakorraeeskirja rikkumine on väärtegu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² järgi siis, kui rikkumisega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale.

Need on seaduses ette nähtud ülemmäärad. Iga koristamata lehehunnik ei ole väärtegu ega too kaasa kindlat trahvi — tegelik vastutus sõltub asjaoludest. Kui lehtede tõttu juhtub õnnetus või tekib kahju, võivad lisanduda muud õiguslikud küsimused.

Lähemalt: Lehtede koristamise korraldamine korteriühistus ja ärikinnistul.

Kui lehti tekib rohkem, kui kinnistul kasutada või kompostida saab, tooge need meie vastuvõtupunkti Betooni 30. Puhaste, eraldi kogutud puulehtede vastuvõtt on 10 €⁠/⁠m³. Lehed peavad olema eraldatud muudest jäätmetest; kotid tühjendatakse vastuvõtukohas ja võetakse kaasa.

Kui ise vedada ei saa, viime lehed ära Tallinnas ja Harjumaal — vajaduse korral koos laadijatega. Kui tööde käigus tekib ka oksi või võsa, saab need vedada samal ajal, eraldi hoituna. Vastuvõtt ja äravedu on eri teenused: 10 €⁠/⁠m³ on lehtede vastuvõtu hind, transport ja laadimine arvestatakse eraldi — hind sõltub kogusest ja ligipääsust, saatke fotod.

Puulehtede koristamine ei ole ainult sügisene aiatöö — Tallinnas on see osa kinnistu omaniku ja korteriühistu heakorrakohustusest. Lehed tuleb koristada kinnistult ja puhastusalalt ehk kinnistu ja sõidutee vahelt kõnniteelt; linn võttis 2025. aastal enda kanda ainult talihoolduse linna puhastusaladel.

Kõiki hooldusülesandeid ei saa siiski automaatselt kinnistuomanikule omistada: kohustus sõltub ala asukohast ja eeskirjast. Lehti ei tohi põletada ega segada olmeprügiga. Osa saab kompostida või kasutada multšina, ülejäänu andke üle vastuvõtukohta või tellige äravedu.