Artiklid ökoloogiast

Metsal on ühiskonna ning inimese elus kolm rolli. Esiteks mõjutab mets oluliselt kliimat, puhta vee ja õhu kättesaadavust, kaitseb põllumajandusmaid, pakub inimestele mugavat elu- ja puhkusekohti ning säilitab looduse mitmekesisust. Sellega näidatakse keskkonnasõbralikkust või tuuakse välja metsa ökoloogilist rolli. Teiseks on mets mitmesuguste materiaalsete ressursside allikaks, ilma milleta inimkond ei saa hakkama ja tõenäoliselt ka tulevikus ei suudaks hakkama saada – ehituspuidu, paberi ja mööbli tootmine, küttepuud, toiduained, ravimtaimed jt. See on metsa majanduslik või loodusvaraline roll. Kolmandaks on metsal oluline osa kultuurilisest ja ajaloolisest keskkonnast, millest moodustub rahva kultuur ja kombestik. Metsa sotsiaalne roll on pakkuda elatusallikat ning rahulolu eriti metsakülades ning asulates elavatele inimestele.

Metsad on seotud Maa bioloogilise mitmekesisuse põhiosa olemasoluga ehk meie elusorganismide ja ökosüsteemide mitmekesisusega meie planeedil. Umbes kolmveerandil kõigist meie planeedil leiduvatest taimede, loomade ja seente liikidest on peamiseks elupaigaks metsad. Maailma metsade ja eelkõige looduslike metsade mitmekesisuse säilitamine, mis eluslooduse seaduste kohaselt ikka veel elab koos minimaalse inimese sekkumisega, on kogu elukvaliteedi säilitamise seisukohalt võtmetähtsusega.

Metsatulekahjud on üks peamisi probleeme metsade säilimise koha pealt. Metsatulekahjudes saab kasvav mets tugevasti kahjustada või täielikult hävib. Sellega seoses kaob puidutootmise allikas ning järsult väheneb metsavee kaitse ja kaitsevarustus. Üks peamisi metsatulekahjude tõusu põhjuseks on metsas olevate puhkajate järsk tõus. Tulekahjude ennetamiseks tuleks läbi viia vastav tuleohutuse instruktaaž. See sisaldab endas meetmeid, mille eesmärk on vältida metsatulekahjude esinemist, leviku piiramist ning tulekahjude õigeaegset avastamist. Siiski see probleem jääb riikide üheks peamiseks ülesandeks.

Metsade ökosüsteemide negatiivne mõju avaldub atmosfääris olevate mürgiste gaaside hulgas transpordi ja tolmu kaudu tööstuse poolt. Selle probleemi lahendamiseks ehitatakse reoveepuhastusjaamasid ja võetakse kasutusele uusi madalate kuludega tehnoloogiaid.

Metsakeskkonnale on suuri kahjusid põhjustanud metsaraie käigus tekkinud puidujäätmed ning samuti inimtegevusest mahajäänud prügi. Paljud koored, oksad, kännud muutuvad metsakahjurite paljunemiskohaks. Puhkajate ja turistide poolt mahajäetud prügi linnalähedastes metsades halvendab metsa esteetilist väljanägemist. Nende probleemide lahendamiseks on vaja: 1) jälgida puidu saagikoristuse rakendamist; 2) paigutada majapidamisjäätmete kogumiseks konteinereid ning teostada metsade puhastamist.

Me püüame hoida oma kodu puhtana, kuid unustame samas tihti, et metsad, põllud, jõed, okeaanid meie maakeral on paljude loomade kodu. Selleks et see kodu oleks mugav oma elanikele, peavad inimesed tema eest hoolitsema ja oma panuse saab igaüks anda, kui jälgida lihtsaid reegleid.

22. aprillil tähistatakse Maapäeva, mille eesmärk on meelde tuletada seda, kui õrn on meie planeet ja kui oluline on seda hoida – inimeste ja loomade tulevaste põlvkondade jaoks.

Elas maailmas kord üks suur hea koer. Ta oli nii hea, et leppis sellega, et tema kehal elasid väikesed verd imevad parasiidid ja ta kannatas nende vallatusi. Parasiidid paljunesid üha enam ja jõid järjest rohkem koera verd. Kui hea koer ei suutnud enam neid välja kannatada, hakkas ta kriimustama oma käpaga kohti, kus need parasiidid olid kõige aktiivsemad. Pärast sunniviisilisi sanitaar- ja hügieenimeetmeid põgenesid ellujäänud parasiidid ja peitsid end ära ning koer läks rahulikult magama.

Mõnda aega ei olnud parasiidid enam nii aktiivsed – nad kartsid, aga kui said aru et koer juba magab, hakkasid uuesti verd jooma ja paljunema. Koer ärkas seejärel väljakannatamatu valuga taas ning kratsis oma kasukat käpaga, mõnedes kohtades ka hammastega ja jäi lõpuks rahule.

Ellujäänud parasiidid peitsid ka see kord end ära, ja kui koer jäi magama, sitikad hakkasid jälle verd jooma ja paljunema. Kuid mitte kõik nendest. Nende hulgast ilmusid välja ka sellised, kes ei tahtnud enam koera verd juua, sest leidsid, et koera villa peal on samuti palju nendele sobilikku toitu ja seega ei joonud nad enam üldse verd, vaid said koera villa koristajaks.

Kui need koristajad ei hooliks koera villast, siis ärkaks koer juba ammu, sest parasiidid jätkasid jälle oma tegevust. Koristajad ütlesid neile, et ei ole vaja koera verd juua, et oleks kõigile parem, kui nad jätaks selle maha, siis koer tunneb end paremini ja elab kauem ja vill hakkab kiiremini kasvama ning see omakorda mõjub väga hästi ka parasiitide elule. Aga parasiidid ei kuulanud neid koristajaid.

Kuigi seda juttu võiks lõpetamata jutustada, ei hakkaks ma üldse seda tegema.

Kui parasiite ilmus nii palju, et isegi koristajad ei saanud enam aidata, hüppas koer vette, mida ta kartis tegelikult väga, kuid ta valis kahest kurjast väiksema. Kui ta tuli kaldale, hakkas end liiva peal veeretama ning kuivas päike all, ei jäänud lõpuks tema peal mitte ühtegi parasiiti, samuti mitte ühtegi koristajat.

Sellega ei lõpe aga hea koera jutt. Talle meeldisid nii väga väikesed koristajad, et ta läks rändama ja neid otsima. Kaugel maal leidis ta suure ilusa koera, kelle peal elasid väikesed head koristajad, kellest osa kolis hea meelega koera peale, nendele meeldis väga tööd teha ja midagi ilusat luua.

Koristajad mitte ainult ei paljunenud, vaid tegelesid armsa tööga ja varsti ei tundnud meie head ilusat koera enam keegi ära. Ja nii hakkas hea, ilus ja rõõmus koer elama koos heade koristajatega enda peal ja nii olid nad kõik väga õnnelikud.

Inimene Maa peal tunneb end peremehena, teeb kõike, mida tahab: hävitab tuhandeid taime- ja loomaliike, metsi ja mulda, saastab merd ja okeaane, hävitab värske vee varusid, loob ja katsetab tuuma-, keemia-, bioloogilisi-, elektroonika-, kosmose- ja muid liike tapmiseks mõeldud relvi.

Meie planeedil pommitatakse külasid, linnu, riike. Ülemaailmsel tasandil levitab inimene narkootikume, tubakat, alkoholi, geneetiliselt muundatud toitu. Ta põletab meeletult süsivesinike, luues osooniauke ja suurendades kasvuhooneefekti. Seega võib öelda, et inimene käitub nagu tõeline parasiit. Ja ta ei kuule teiste elusolendite peenikest häält, kes ei ole olukorraga nõus, et oleks juba aeg lõpetada, kuni emake loodus ei peata meid lõpuks ise.

Üks inimeste vastikumaid iseloomujooni on nende ükskõiksus. Alustame sellest, et ma olen sügavalt veendunud, et inimene ei ole Jumaliku loomingu kroon, kuna meil puudub soodne mõju oma kodule, ilusale sinisele planeedile Maa, millel miljardeid aastaid tagasi kujunes ja loodi elu.

Iga armastatud organism läbib varem või hiljem oma kokkuvarisemise ja ma leian, et meie Loodus on natuke eksinud, andes meile võimaluse tunda end „Mõistusega Inimesena“. Nii öelda tähendab soojendada madu oma rinnal!

Inimkonna majanduslik areng peab olema jäänud keskaja tasemele, kui inimesed elasid külades, tappes loomi ainult toiduvarude ja riiete saamiseks. Järved ja jõed olid kalu täis, metsad olid väga rikkalikult täis erinevaid looduse ande. Muidugi oli ka nälga ja põuda, aga kas seda on võimalik võrrelda orgiaga, mida Me loome XX sajandil?

Ma elan kolmandal planeedil, alates Päikesest. Kõik need on suurepärased, imelised ja kaunid.

Suurepärased rohelised metsad, taimkate, lilled, mis täidavad õhu meeldiva lõhnaga, ookeanid, mered ja jõed, rannad, loomad, linnud, kalad, isegi väikesed putukad – elavad harmoonias üksteisega. Seadused, mis on olemas loomade maailmas, on lihtsad ja selged ning mis kõige olulisem, pidevad. Ja ainult inimene, oma analüüsioskusega, mõtlemise ja planeerimisega, kuid ei suuda õppida austama oma kodu.

Me kõik oleme kahejalgsed või karvased, uimedega või neljajalgsed, suured või väikesed, tugevad või nõrgad – osake ühest suurest emakesest loodusest, meie väikesel ja ilusal planeedil Maa. Selle kaitsmiseks, päästmiseks tuleb meil kõigil päästa oma planeet Maa. Meil ei ole teist planeeti, on ainult üks ja see on kõikide jaoks.

Meie planeedilt kaob igal aastal umbes Kreeka suurune metsaala, mis toob omakorda kaasa põua ja järk-järgulise Amazonase kuivamise. Nigeerias on suured aastase temperatuuri muutused maha raiutud metsade aladel. Mõne aasta pärast riskivad riigid jääda ilma metsaalata. Aafrikas tervikuna kaob igal aastal umbes 4 miljonit hektarit metsa, seega eristub see piirkond eriti kiire taimkatte kaotuse poolest.

Need faktid on esitatud viimases ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni aruandes ning ÜRO hinnangus maailma metsadele (Globaalsete metsaressursside hindamine, 2005).

Peamised põhjused metsa kadumisele on riikide industrialiseerimine, maa põllumajanduslikul otstarbel kasutamine ja metsade kasutamine küttepuude saamiseks.

Ülemaailmne metsade kadumine (FAO, 2005)

Suurima ürgmetsa pindalaga riigid

Suurima ürgmetsa aastase kadumisega riigid (2000–2005)

Riigid, kus ürgmetsa kadus aastatel 2000–2005 protsentuaalselt kõige rohkem

Viide: ÜRO Toiduaine- ja põllumajanduslik organisatsioon (The Food and Agriculture Organization of the United Nations, FAO) töötab jätkuvalt maailmas valitseva näljahäda probleemi leevendamisega. Koostööd tehakse nii arengu- kui arenenud riikidega rahvusvaheliste foorumite ja sümpoosionite vormis. Nendes riikides on ka vastavad teemakohased tohutud andmebaasid.

Organisatsiooni eesmärgiks on alates selle loomisest 1945 a, aidata kaasa põllumajanduse, metsanduse ning kalastuse arendamisele ja kaasajastamisele ja tagada piisav toiduvarude hulk riikides, kus nendest hetkel ei piisa.

On ütlematagi selge, et meie metsi hävitatakse. Paljud teadlased nimetavad metsi meie planeedi “kopsudeks”, sest nagu taimed, rikastavad ka taimed meie atmosfääri hapnikuga, vähendades süsinikdioksiidi hulka fotosünteesi käigus. Kuid sellest hävitatakse meie suurel kiirusel metsi meie planeedil. Kogu maailmas hävitatakse aakreid metsi, mille tulemuseks on kohutavad ja ohtlikud kliimaga seotud muutused. On tõestatud, et metsade hävitamine põhjustab globaalset soojenemist ja kasvuhooneefekti. Rikutud veeringlus on mitmel põhjusel kahjuliku mõjuga loodusele, kuid sellest toituvad ka puud oma juurtega põhjaveest. Metsade hävitamine põhjustab suurenenud põhjavee taset, mille tulemusena tekivad üleujutused. Enamik nendest protsessidest toimuvad meie planeedi mägipiirkondades. Seetõttu peame võitlema kõikides maailmanurkades metsade maharaiumisega ja karistusi karmistama seoses ebaseadusliku raietegevusega.

Kuid koos metsade hävitamise ja kõrbestumisega, toimuvad ka mullas erinevad kahjulikud protsessid. Need võivad olla põhjustatud nii looduslikest teguritest kui inimtegevusest põhjustatud asjaolude tagajärjel. Selle tulemusena on sellistel protsesside tagajärjel kadunud põllumaade bioloogiline tootlikkus, mis on maaressursside ebaefektiivse kasutamise tulemus. Neile võib lisada kuiva kliima, metsade hävitamise, loomade karjatamise liiga pikalt ühes ja samas piirkonnas, niisutuse lõpetamise ja paljud teised tegurid, mis kahjustavad mulda. Tagajärjeks on kõrbestumine, mis on alati oluline ja ühtlasi negatiivne tagajärg. Sellistes piirkondades on põllumajanduse tootlikkus vähenenud ja surnud on paljud loomad ning taimed. Kuid mingil juhul ei tohiks lasta nendes kohtades kujuneda olukorral nii hirmsaks, et hooletust mullaga ümberkäimisest, kulub looduse ja mulla taastamiseks 70–150 aastat.

Metsamaa kujundamise ja muutmise käigus metsa mahavõtmist ilma puidu lõikamiseta, nimetatakse raadamiseks. Üks kõige tavalisemaid põhjusi raadamiseks, on puude ja roheliste istanduste langetamine. Metsi võivad hävitada ka looduslikud tegurid, nt tulekahju, orkaan või üleujutus. Raadamine toob endaga kaasa negatiivseid keskkonna ja klimaatilisi mõjusid: bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, puidu vähenemine tööstuslikuks otstarbeks, samuti kasvuhooneefekti suurenemisega seotud fotosünteesi vähenemine. Samas tuleb ka märkida, et metsade hävitav mõju ei ole veel täies mahus selge ja selles suhtes on algatatud mitmeid teaduslikke arutelusid ja poleemikat ning ka mitmed teadlased tegelevad selle probleemiga.

Vaatamata tohututele metsareservidele, on metsade hävitamise probleem üks kõige ohtlikumaid Venemaa keskkonnale, sest riigi puistu mõjutab kõiki teisi keskkonna elemente, nt atmosfääri, pinnast ja vesikonda ning põhjavee seisukorda. Ja nii “tänamatu” küsimus, nagu meie riigis puude istutamine on, ei tegele selles riigis ametlikult metsa istutamisega keegi. Aga mänd ja männimetsad suudavad aidata keskkonna radionukleiididega saastumise levikut peatada. Igal aastal hävitatakse Venemaal pistikutega metsa 1 700 000–1 900 000 hektarit. Need pistikud hukkuvad, kuna tavaliselt kasutatakse raskeid masinaid ja pärast seda on pistikute taastamine peaaegu võimatu. Üheks põhjuseks on metsade hävimine tööstusjäätmete tõttu, seetõttu on suurtööstuste komplekside läheduses muutunud metsade hävitamine katastroofiliseks.

Venemaal kasvab elaniku kohta 5,6 hektarit metsa ja ligi 50% riigist on kaetud metsaga. Venemaal kasvab 20% maailma metsadest ja 50% maailma okaspuu varudest on seal. Meie ülesanne on mitte kaotada seda rikkust, mitte käia sellega hooletult ringi, seda säilitada ning taastada aidata.

Kui kunagi hõivas kogu Euroopa territooriumi mets, siis nüüd ei moodusta see enam kui 1/3. Kõige metsarikkam riik Euroopas on Soome – 70% tema pindalast on kaetud metsaga, üks lagedamaid on aga Inglismaa, kus metsaga on kaetud vaid umbes 10% pindalast. Aasia, ja eriti Siber, ei ole samuti kõige halvemal positsioonil metsarikkuse seisukohalt, umbes 40% Ameerika pindalast moodustavad samuti nö meie planeedi kopsud, tänu metsarikastele aladele. Neljandas osas – Aafrikas – ja viiendas osas – Austraalias, leidub samuti metsaga kaetud tsoone.

Esiteks rikastavad nad atmosfääri eluks nii vajaliku hapnikuga ja süsihappegaasiga, mis vabaneb loomade ja inimeste hingamisprotsessis, samuti tööstusettevõtete protsessides. Teiseks mängivad nad olulist rolli veeringluses. Puud saavad endale elutegevuseks vajaliku vee pinnasest, mille nad puhastavad erinevatest kahjulikest lisanditest ja lasevad selle uuesti keskkonda ringlema. Metsad mõjutavad seega veeringlust. Puud töötavad pumba põhimõttel, nad tõstavad põhjavee taset, hoiavad pinnast kõrbestumise ning erosiooni eest ja rikastavad seda. Seega pole ime, kui raadamise korral alaneb koheselt ka jõgedes vee tase.

Raadamine põhjustab meie planeedil suurt ja mitmekesist kahju. Mida väiksem on metsaga kaetud ala, seda rohkem eritub kasvuhoonegaase, peamiselt süsinikdioksiidist. Mida rohkem on kasvuhoonegaase, seda suurem on globaalne soojenemine. Mitte ainult puude puudumine ei mõjuta atmosfääri, ka mädanenud või põlenud metsad eritavad süsinikdioksiidi õhku.

Ei tohi unustada, et troopilised metsad on rikkaim ökosüsteem planeedil ja nende kaotus on korvamatu taimede ja loomade bioloogilise mitmekesisuse säilimise mõttes. Tohutu tähtsus on metsadel inimtegevuse jaoks. Puit on laialdaselt kasutusel ehituses, parkimisel ja tööstuslikul värvimisel. Puidust tehakse üle 20000 erineva toote, ilma selleta ei õnnestu saada paberit, sünteetilist kummi, väetisi, alkoholi, suhkrut ja paberit.

Aga metsade kasu inimesele ei saa vaadelda ainult materiaalses võtmes. Meie elu ilma metsadeta on sama võimatu, nagu üldse ilma looduseta. Elu olemust meie linnades, ilma elava maailmata, ei saa nimetada kogu eluks. Pole ime, et meie esivanemate jaoks oli mets maagiline koht ja kõik imed toimusid just metsas. Puit on loomuliku, hingava maailma personifikatsioon, erinevalt inimese loodud kunstlikust maailmast.

Raadamine toimub paralleelselt inimkonna ajalooga üha kiiremini ja see areneb koos tehnoloogilise arenguga, pideva raadamise protsessiga koos. Raadamine on vältimatu, kuna inimene vajab maad põllumajanduse jaoks. Lõppude lõpuks ei saa mets, mis isegi oleks rikkalik, toita kogu elanikkonda. Seetõttu on järk-järgult arenenud infrastruktuur, linnad, teed, mis on raadamise protsessi soodustanud. Aga põllumajanduse kõige primitiivsem vorm oli alepõllundus, kui metsa põletati ja tuhk rikastas seejärel mulda, kuid lühidalt öeldes põhjustas see suurimat kahju metsadele.

Meie riik sõltub paljuski oma metsadest. Lisaks väärtuslikule puidu- ja toorainetööstusele, pakuvad meie metsad 100 liiki puuvilju, pähkleid ja marjakultuure, 200 liiki söödavaid ravimtaimi, taimi ja seeni. Mets on koduks ka paljudele loomaliikidele, sh sooblile, kärbile, koprale, saarmale, tedrele, metsisele ja laanepüüle.

Vastavalt ÜRO Toiduainete- ja Põllumajandusorganisatsiooni aruandele jätkub metsade hävitamine suure kiirusega. Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa, samal ajal kasvab juurde ainult umbes 6 miljonit hektarit. See tähendab, et umbes iga kahe sekundi tagant kaob planeedilt jalgpalliväljaku suurune tükk metsa! Protsess on olnud ebaühtlane, mõnes riigis väheneb metsade hulk, mis on tüüpiline Lõuna-Ameerika riikidele ja Aafrika riikidele, vähemal määral Okeaaniale, Kesk- ja Põhja-Ameerikale. Teistes piirkondades metsade hulk aga hoopis suureneb. Näiteks Euroopas, peamiselt tänu Aasia osale Venemaast. Aasias hakkas metsade vähenemine järsult paar aastakümmet tagasi peatuma. Kuid üldine olukord kogu maailmas on siiski jätkuvalt pessimistlik.

Suur probleem on selles, et metsade maha raiumist ja vähenemist puudutavad andmed saadakse otse valitsustelt ja omavalitsused ei soovi näidata aruandes kahjumit, nt ebaseadusliku metsaraie tulemusel. Kuigi paljudes Lõuna-Ameerika või Aafrika riikides on see protsent näiteks tohutu.

Meie riigis on metsade ala kõige enam mõjutanud Sahhalini ala. Pärast 1904.–1905. aasta sõda läks Lõuna-Sahhalin Jaapanile, kes raius sealseid metsi nii intensiivselt, et peaaegu kõik metsad hävitati. Nüüdseks pole seal kasvanud kaua aega midagi.

Üldiselt on raadamise määr praegu vähenemas. Kuid see jätkub veel siiski ja sellega seotud looduslike alade kõrbestumine ning kasvuhoonegaaside hulga suurenemine ei kao kuhugi.

Inimkonna ajalugu teab palju kurbi näiteid metsade põhjendamatust kasutamisest, mis muudab need peaaegu kõrbeteks. Nii kadus nt Lihavõttesaare tsivilisatsioon.

Me kõik saame aru, et mida rohelisem on linn, seda ilusam ja meeldivam ta meie jaoks on. Mõned faktid siis sellest, mis seletavad linna istutavate taimede kasulikkust numbrite näol.

Plastikjäätmete kogus maailmas

Mida saab teha tavaline inimene?

Kokkuvõte

Plastikjäätmete probleem on üks tõsisemaid keskkonnaprobleeme tänapäeval. Kuigi maailmas võetakse juba meetmeid plastiku taaskasutuse ja utiliseerimise parandamiseks, on lahendus veel kaugel. Eestis on täheldatud positiivseid suundumusi taaskasutuse valdkonnas, kuid iga inimene saab oma panuse anda olukorra parandamisse. Plasti tarbimise vähendamine, jäätmete sorteerimine ja taaskasutuse toetamine on sammud, mis aitavad võidelda plastireostuse vastu ja muuta meie maailma puhtamaks ning turvalisemaks.

Jäätmete tekkimine Eestis

Eestis tekib aastas suur hulk erinevaid jäätmeid, sealhulgas olmejäätmeid, tööstusjäätmeid, ehitusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. 2020. aastal tekkis Eestis kokku umbes 16,7 miljonit tonni jäätmeid, millest olmejäätmed moodustasid ligikaudu 500 000 tonni. Ehkki Eesti on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes väiksem olmejäätmete tekitaja, on jäätmete koguse kasv viimastel aastatel olnud märkimisväärne. Jäätmete hulga suurenemine tekitab probleeme nende tõhusal töötlemisel ja utiliseerimisel.