Kas haigustunnustega lehti võib kompostida?

Mõnikord võib, kuid see sõltub haigusest ja kompostimise tingimustest. Tavaline kodukompost ei hävita kõiki haigustekitajaid.

Kas õunapuu kärntõvega lehed tuleb põletada?

Ei. Lehtede kokkukogumine, peenestamine ja korralik lagundamine aitavad nakkust vähendada. Tallinnas ei tohi lehti põletada.

Kas pruunid laigud tähendavad karantiinset haigust?

Ei. Laikudel võib olla palju põhjusi, ka tavaline sügisene vananemine.

Millal tuleb teatada Põllumajandus- ja Toiduametile?

Kui tekib põhjendatud kahtlus ohtliku või karantiinse taimekahjustaja suhtes. Teatage viivitamata ja järgige ameti juhiseid.

Kas kahtlaseid lehti võib ise mujale viia?

Karantiinse kahjustaja kahtluse korral ei — oodake enne teisaldamist ameti juhiseid.

Kas lehtedes võib olla herbitsiidijääke?

Jah, sõltuvalt varasemast töötlusest ja ainest. Kõik toimeained ei lagune kompostis kiiresti.

Kas teeäärsed lehed sobivad köögiviljapeenrasse?

Seda ei saa ilma päritolu ja võimaliku saastumise hindamiseta garanteerida. Eelistage puhtama päritoluga lehti.

Kas tavaline hallitus tähendab, et lehed on ohtlikud?

Mitte tingimata — lagundavad seened on lehtede lagunemisel tavalised.

Kas võtate haigeid puulehti vastu?

Tavalised lehed, ka sügiseste laikudega, võtame vastu hinnaga 10 €/m³. Tugevalt haigete, kemikaalidega saastunud või karantiinse kahjustaja kahtlusega lehtede puhul kirjeldage materjali enne.

Haiged puulehed: kompostimine, karantiin ja äravedu

Haigustunnustega puulehti ei pea alati hävitama ega jäätmetena ära andma, kuid kõiki kahjustatud lehti ei ole ohutu töödelda tavalises kodukompostis. Sobiv käitlusviis sõltub sellest, mis kahjustuse põhjustas.

Tavalise lehelaiksuse või levinud seenhaiguse puhul aitab lehtede kokkukogumine ja korralik lagundamine vähendada järgmise aasta nakkust. Tugevalt nakatunud või teadmata haigusega lehtede kodukompostimist tuleb eraldi kaaluda. Ohtliku või karantiinse taimekahjustaja kahtluse korral tuleb aga enne materjali teisaldamist võtta ühendust Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Pruun laik lehel ei tähenda automaatselt karantiinset haigust. Samas ei saa iga haiguskahtlusega lehte pidada tavaliseks puhtaks haljastusjäätmeks. Selles juhendis vaatame, kuidas eri olukordi eristada ja mida igaühega teha.

01Miks tekivad lehtedele laigud ja kahjustused?

Lehe värvimuutusel võib olla palju põhjusi — ainult kollase, pruuni või musta laigu järgi ei saa kindlalt öelda, mis haigusega on tegu.

seen- ja bakterhaigused
putukate toitumiskahjustused ja lehekaevandajad
toitainete puudus või tasakaaluhäire
põud või liigne vesi
külma- ja päikesekahjustused
taimekaitsevahendi väärkasutamine
tavaline sügisene vananemine

Sügisel pruuniks muutunud leht võib olla lihtsalt vananenud, teisel juhul võib sarnane laik viidata seenhaigusele. Õige käitlus algab põhjuse väljaselgitamisest. Kui haigust ei õnnestu määrata ja kahjustus tundub ebatavaline või levib kiiresti, küsige enne lehtede ümberpaigutamist asjatundja nõu.

02Kas haiged lehed võib jätta puu alla?

See sõltub haigusest. Mõnede taimehaiguste tekitajad säilivad langenud lehtedel ja nakatavad järgmisel kevadel sama liigi taimi — sel juhul vähendab lehtede kokkukogumine haigustekitajate hulka puu ümber. Näiteks õunapuu kärntõve puhul on langenud lehtede koristamine üks nakkuse vähendamise võtteid.

Ei ole mõtet eemaldada iga pruuniks muutunud lehte: langenud lehed on ka mulla ja mullaelustiku toit. Kui puul on teadaolev korduv lehehaigus, otsustage tekitaja järgi, kas lehtede eemaldamine aitab järgmist nakatumist vähendada.

03Levinud lehehaigused: kärntõbi, jahukaste ja rooste

Õunapuu kärntõbiSeenhaigus (Venturia inaequalis), mille tekitaja talvitub langenud lehtedel. Lehtede kokkukogumine, peenestamine ja lagunemise soodustamine vähendavad nakkusallikat, kuid ei hävita nakkust kindlasti — see võib levida ka naabruse puudelt.

JahukasteÜhine nimetus mitmele eri seenhaigusele, mille elutsüklid erinevad. Kõiki jahukastega lehti ei saa käsitleda ühtemoodi.

RoosteSamuti eri seente rühm: mõned säilivad nakatunud taimeosadel, teised vajavad elutsükliks mitut peremeestaime.

Mõistlik on

määrata kahjustatud taimeliik ja tõenäoline haigustekitaja
kontrollida, kas langenud lehed on nakkuse oluline talvitumiskoht
mitte segada ebaselget materjali kvaliteetse valmis kompostiga
kahtluse korral küsida asjatundja nõu

Ühe haiguse käitlusjuhist ei saa automaatselt laiendada kõigile puuhaigustele. Kärntõve ja jahukaste kohta loe ka: Märgade puulehtede ohud.

04Kas haigeid lehti võib kompostida?

Mõnikord võib, kuid see sõltub haigustekitajast ja kompostimise tingimustest. Lagunemise käigus hävib osa haigustekitajaid, kuid tavaline väike kodukompost ei kuumene ühtlaselt kõigis oma osades. Seetõttu ei saa lubada, et kõik seened, bakterid, viirused või kahjurid kompostis hävivad.

Aeglane lehekõduLaguneb aeglaselt ja sageli ilma tugeva kuumenemiseta — haigustekitajad ei pruugi hävida.

Aktiivne kuumkompostSobiva koostise ja hoolduse korral tõuseb temperatuur märgatavalt, kuid ka siis võivad hunniku välimised kihid jääda jahedamaks.

Enne haigete lehtede kompostimist mõelge

milline taim on kahjustatud ja kas haigus on kindlaks tehtud
kas haigustekitaja talvitub langenud lehtedel
kas teie kompost saavutab piisava temperatuuri kogu massis
milleks valmis komposti hiljem kasutate

Kui vastused ei ole teada, hoidke kahtlased lehed tavalisest puhtast lehekompostist eraldi. Tervetest lehtedest komposti tegemise kohta loe: Puulehtede kompostimine.

05Putukakahjustused ja talvituvad kahjurid

Augud, närimisjäljed või käigud lehel ei tähenda alati, et leht on nakkusohtlik. Sageli on need tavaliste kohalike putukate jäljed. Mõned kahjurid talvituvad aga lehtedes, lehevarises või maapinna lähedal ning võivad järgmisel aastal uuesti esile tulla.

Tavaline putukakahjustusEnamasti tavaline aiaprobleem — lehed sobivad kompostiks.

Teadaolev talvituv kahjurLehed tasub õigel ajal kokku koguda ja kasutada sobivat tõrje- või käitlusviisi.

Karantiinse kahjuri kahtlusJärgige pädeva asutuse juhiseid — vaadake järgmist lõiku.

06Karantiinne taimekahjustaja: millal tuleb teatada?

Seisuga 2026: teave põhineb 2026. aastal kehtivatel õigusaktidel ja Tallinna eeskirjadel. Nõuded võivad hiljem muutuda.

Tavaline taimekahjustaja võib põhjustada haigust või kahjustusi, kuid ei kuulu erilise ametliku tõrjekorra alla. Karantiinne taimekahjustaja on õigusaktidega reguleeritud kahjulik organism, mille leviku tõkestamiseks on ette nähtud erimeetmed. Siis ei ole küsimus enam ainult selles, kas lehed sobivad kodukomposti.

TeatamiskohustusMääruse (EL) 2016/2031 artikli 15 järgi peab ka eraisik, kes saab teada liidu karantiinse taimekahjustaja esinemisest või kahtlustab seda, viivitamata teatama pädevale asutusele ning võtma selle juhiste järgi meetmed leviku tõkestamiseks.

Kellele teatadaEestis on pädev asutus Põllumajandus- ja Toiduamet. Taimekaitseseaduse järgi peab ohtliku taimekahjustaja avastaja või kahtlustaja sellest ametile viivitamata teatama (§ 8); ohtliku kahjustaja levitamine, sealhulgas teatamata jätmine, on keelatud (§ 7).

01
Ärge viige materjali minema

Ärge viige kahtlast materjali teisele kinnistule ega segage seda tavaliste puhaste haljastusjäätmetega.
02
Dokumenteerige

Tehke fotod kahjustatud taimest ja tunnustest, märkige üles asukoht, taimeliik ja millal kahjustus ilmnes.
03
Võtke ühendust ametiga

Teatage Põllumajandus- ja Toiduametile ja järgige proovivõtu, käitlemise ja tõrje kohta antud juhiseid.
04
Oodake juhiseid

Ärge saatke kahtlasi taimeosi omal algatusel postiga ega andke neid jäätmekäitlejale enne, kui olete juhised saanud.

See ei tähenda, et iga seenetäpiga lehe jaoks oleks vaja karantiinimeetmeid — ettevaatus peab vastama tegelikule riskile.

07Viljapuu-bakterpõletik: miks on Eestis vaja eriti ettevaatlik olla?

Viljapuu-bakterpõletik on bakterhaigus, mida põhjustab Erwinia amylovora. Eesti on Euroopa Liidus selle taimekahjustaja suhtes kaitstav piirkond — see tähendab, et haigus ei ole siin levinud ja selle sissetoomise vastu kehtivad erinõuded. Eestis on haigust varem leitud üksikutel juhtudel ja rakendati tõrjemeetmeid.

PeremeestaimedÕunapuud, pirnipuud, pihlakad, viirpuud, tuhkpuud ja teised roosõieliste sugukonna puud ja põõsad.

Võimalikud tunnusedÕite ja lehtede pruunistumine, noorte võrsetippude konksjas kõverdumine, kuivanud lehtede püsimine võrsetel, mõnikord bakterilima eritumine.

Sarnaseid tunnuseid võivad põhjustada ka muud tegurid, seega pruunid lehed üksi ei ole diagnoos. Kahtluse korral pöörduge Põllumajandus- ja Toiduameti poole ning ärge vedage taimi ega nende osi omal algatusel mujale.

08Taimekaitsevahendite ja herbitsiidide jäägid

Ühte vastust kõigile taimekaitsevahenditele ei ole: herbitsiidid, fungitsiidid ja insektitsiidid lagunevad keskkonnas eri kiirusega. Seetõttu ei saa lubada, et näiteks mõne kuu pärast on iga töödeldud leht kindlasti ohutu.

Oluline on teada

kasutatud toimeainet ja preparaati ning selle kasutusjuhendit
viimase töötlemise aega ja töödeldud taimeliiki
kompostimise tingimusi ja materjali edasist kasutust

Mõne püsivama herbitsiidi jäägid võivad sattuda kompostitavasse rohtu, põhku või muusse taimsesse materjali ning kahjustada järgmisel aastal tundlike taimede kasvu. See ei tähenda, et iga herbitsiidiga töödeldud leht on ohtlik, kuid tundmatu keemilise töötlusega materjali ei saa pidada puhta aiajäätmega samaväärseks. Lugege konkreetse preparaadi märgistust; kui usaldusväärset teavet ei ole, ärge kasutage sellist komposti toidutaimede kasvatamiseks enne asjaolude selgumist.

09Teeäärsed ja hallitanud lehed

Teeäärsed lehedTiheda liiklusega teede äärest kogutud lehtedes võib olla teetolmu, mullaosakesi ja saasteaineid; kui palju, sõltub kohast. Kõiki tänavalehti ei saa nimetada ohtlikeks jäätmeteks, kuid ka köögiviljapeenra jaoks ei saa nende sobivust garanteerida — eelistage puhtama päritoluga lehti.

Hallitus lehtedelLagunevatel lehtedel kasvavad seened on loomulik osa lagunemisest. Välimuse järgi ei saa alati eristada tavalist lagundajat haigustekitajast, seega arvestage ka taustaga.

Küsige endalt

kas puu oli suvel haige
kas lehed langesid ebatavaliselt vara
kas hallitus tekkis alles pärast pikka niisket hoidmist
kas materjalis on muid kahtlaseid taimeosi

10Võõrliigid ja nende levik aiajäätmetega

Võõrliigid võivad levida koos taimede, mulla ja aiandusmaterjaliga — mõne invasiivse liigi seemned, paljunemisvõimelised taimeosad või munad liiguvad koos kogutud materjaliga. See on eriti oluline, kui lisaks lehtedele kogutakse mulda, juuri, umbrohuseemneid või võõrnälkjate munadega saastunud aiandusmaterjali.

Puhtad sügislehed ja bioloogiliselt saastunud taimne segu ei ole samaväärsed. Kui kahtlustate, et materjaliga võib levida invasiivne liik, ärge vedage seda tavalise puhta koormana ilma hindamata — kirjeldage materjali enne äravedu.

11Kas haigeid lehti tohib põletada?

Seisuga 2026: teave põhineb 2026. aastal kehtivatel õigusaktidel ja Tallinna eeskirjadel. Nõuded võivad hiljem muutuda.

Haigustunnused ei anna õigust lehti põletada. Tallinnas ei tohi puulehti põletada — ka mitte haigeid ja mitte koos okstega.

Lõkkes, küttekoldes või välikaminas tohib Tallinnas põletada ainult

immutamata ja värvimata puitu
kuivi oksi
kiletamata paberit ja kartongi

Puulehti selles loetelus ei ole. Väljaspool Tallinna kehtivad oma valla või linna eeskirjad.

Välismaised aiandusnõuanded, mis soovitavad haiged lehed ära põletada, ei tee seda Eestis lubatuks. Kui tegemist on ametlikult reguleeritud ohtliku kahjustajaga, järgige Põllumajandus- ja Toiduameti määratud tõrje- või hävitamisviisi. Loe ka: Kas Tallinnas tohib lehti põletada?.

12Kuidas haigeid lehti koguda ja ära anda?

Tavalise lehehaiguse puhul sobivad tavalised aiatööriistad. Vältige tolmutamist ja materjali asjatut laialikandmist.

Haigete lehtede äraandmisel

01Koguge need eraldi — ärge segage tugevalt haigeid lehti tervetega ega teiste kinnistute lehtedega
02Pakkige eraldi kotti — nii on neid lihtne eraldi üle anda
03Kirjeldage tellimisel — öelge enne transpordi tellimist, millist haigust, kahjurit või saastumist kahtlustate, ja lisage fotod
04Karantiinse kahjustaja kahtlusel — ärge kasutage lehepuhurit, ärge pange materjali tavalisse leheveo koormasse ja järgige kõigepealt ameti juhiseid

Vastuvõtt Betooni 30

Tavalised lehed — 10 €⁠/⁠m³Puhtad eraldi kogutud lehed. Tavalised sügisesed värvimuutused või väiksemad kahjustused ei ole iseenesest põhjus vastuvõtust keelduda.

Kirjeldage enneTugevalt haiged, kemikaalidega saastunud või karantiinse kahjustaja kahtlusega lehed — nende vastuvõttu ei saa ette lubada.

Vastuvõtt ja äravedu on eri teenused: 10 €⁠/⁠m³ on vastuvõtu hind, transport ja laadimine arvestatakse eraldi.

Puulehtede vastuvõtt Tingimused ja hind Betooni 30 Lehtede koristus ja äravedu Transport ja vajadusel laadimine

13Kokkuvõte

Haigete ja kahjustatud lehtede puhul lähtuge kahjustuse tegelikust põhjusest. Tavalised seenhaigused, putukakahjustused, karantiinsed taimekahjustajad ja keemiline saastumine on eri olukorrad. Mõne tavalise haigusega lehtede kokkukogumine ja korralik lagundamine aitab vähendada järgmise aasta nakkust, kuid kodukompost ei hävita kõiki haigustekitajaid.

Karantiinse kahjustaja kahtlus nõuab ametlikku käsitlust: teatage Põllumajandus- ja Toiduametile ja järgige selle juhiseid. Haigeid lehti ei tohi põletada. Kahtlast materjali ärge käsitlege automaatselt tavalise puhta lehekoormana — koguge see eraldi ja kirjeldage enne äravedu.