Päästame maa koos!

Me püüame hoida oma kodu puhtana, kuid unustame samas tihti, et metsad, põllud, jõed, okeaanid meie maakeral on paljude loomade kodu. Selleks et see kodu oleks mugav oma elanikele, peavad inimesed tema eest hoolitsema ja oma panuse saab igaüks anda, kui jälgida lihtsaid reegleid.
22.aprilli tähistatakse Maapäeva, mille eesmärk on meelde tuletada seda, kui õrn on meie planeet ja kui oluline on seda hoida – inimeste ja loomade tulevaste põlvkondade jaoks.

Loobuge ühekordsete kilekottide ja plastikust lauanõude kasutamisest – mäletage, et nad lagunevad sadu aastaid ja saastavad pinnast, meresid ja okeaane ja häirivad looduslikku elupaika paljudele loomadele.

Sulgege kraan, kui pesete hambaid – kõige parem on vesi valada klaasi ja sulgeda veekraan. Kasutage veemõõtjaid, jälgige veevarustuse töökõlblikkust., Säästes vett, päästate võib olla jõe või järve kuivamast, mis on kodupaik haruldlastele kaladele.

Ärge kasutage ühekordseid patareisid, mida me viskame prügikasti, sest need annavad ohtlikke jäätmeid mis koosnevad hapetest ja raskemetallidest. Need mürgitavad mulda ja vett, põhjustavad loomade surma.

Akumulaatorid tarbivad küll energiat laadimise ajal, aga põhjustavad ikkgi vähem kahju loodusele.

Printige vaid neid dokumente, mida on kindlasti tarvis. Püüdne kasutada elektrondokumente, kui see aga ei ole võimalik, kasutage paberilehe mõlemat poolt.
Kulutades vähem paberit, kaitsete Te metsi ja nende elanikke – loomi ja linde.

Ökoloogilisi elektrijaamu – tuule-,hoovuste-, jne, on liiga vähe et pakkuda energiat kogu planeedile.
Kasutades energiasäästlikuid pirne, piirates energiakasutamist, vähendate Te vajadust ehitada uusi hüdro-, soojus- ja tuumaelektrijaame, mis rikuvad ökoloogiat planeedil Maa.

Tõendid, et globaalne soojenemine on olemas ja et CO2 mõjutab kliimaga seotud muutusi, ei ole veel täielikult kinnitust leidnud.
Kuid see, et autode heitgaasid saastavad atmosfääri on vaieldamatu fakt.
Kui kasutate alternatiivset kütust ja keskkonnasõbrallike transpordiliike, teete õhu puhtamaks, mis tähendab et inimestel ja loomadel on kergem hingata.

Puhkue ajal ärge ostke kingituseks suveniire, mis on saadud loomade tapmisest – kilpkonnade kestad, elevandiluust kujukesed, korallid jne. Sellega te pääsete otsselte loomi tapmisest.

Istuta vähemalt üks puu – taimed annavad loomadele toidu ja peavarju ja meile kõigile – puhta õhu.

Kui te puhkate looduses, võtke kindlasti kaasa prügi (sealhulgas ka see, mille on enne teid keegi sinna jäätnud) ja visake ära linnas selleks mõeldud prügikasti.

Talvel tehke lindudele söögimaja – see aitab nendel rasket hooaega üle elada ja õnnelikult oodata kevadeni.

 

 

Tähendamissõna „Hea koer ja parasiidid“

 

 

Maa, kus me elame, on eluorganism ning see on nagu elusolend. Kuid, tundub, et me siiani ei saa sellest aru. Selle paremaks mõistmiseks jutustan teile sobiva tähendamissõna.

Elas maailmas kord üks suur hea koer. Ta oli nii hea, et leppis sellega, et tema kehal elasid väikesed verd imevad parasiidid ja ta kannatas nende vallatusi. Parasiidid paljunenud üha enam ja jõid järjest rohkem koera verd. Kui hea koer ei suutnud enam neid välja kannatada, hakkas ta kriimustama oma käpaga kohti, kus need parasiidid olid kõige aktiivsemad. Pärast sunniviisilisi sanitaar- ja hügieenimeetmeid põgenesid ellujäänud parasiidid ja peitsid end ära ning koer läks rahulikult magama.

Mõnda aega ei olnud parasiidid enam nii aktiivsed – nad kartsid, aga kui said aru et koer juba magab, hakkasid uuesti verd jooma ja paljunema. Koer ärkas seejärel väljakannatamatu valuga taas ning kratsis oma kasukat käpaga, mõnedes kohtades ka hammastega ja jäi lõpuks rahule.

Ellujäänud parasiidid peitsid ka see kord end ära, ja kui koer jäi magama, sitikad hakkasid jälle verd jooma ja paljunema. Kuidmitte kõik nendest. Nende hulgast ilmusid välja ka sellised, kes ei tahtnud enam koera verd juua, sest leidsid, et koera villa peal on samuti palju nendele sobilikku toitu ja seega ei joonud nad enam üldse verd, vaid said koera villa koristajaks.

Kui need koristajad ei hooliks koera villast, siis ärkaks koer juba ammu, sest parasiidid jätkasid jälle oma tegevust. Koristajad ütlesid neile, et ei ole vaja koera verd juua, et oleks kõigile parem, kui nad jätaks selle maha, siis koer tunneb end paremini ja elab kauem ja vill hakkab kiiremini kasvama ning see omakorda mõjub väga hästi ka parasiitide elule. Aga parasiidid ei kuulanud neid koristajaid.

Kuigi seda juttu võiks lõpetamata jutustada, ei hakkaks ma üldse seda tegema.

Kui parasiite ilmus nii palju, et isegi koristajad ei saanud enam aidata, hüppas koer vette, mida ta kartis tegelikult väga, kuid ta valis kahest kurjast väiksema. Kui ta tuli kaldale, hakkas end liiva peal veeretama ning kuivas päike all, ei jäänud lõpuks tema peal mitte ühtegi parasiiti, samuti mitte ühtegi koristajat.

Sellega ei lõpe aga hea koera jutt. Talle meeldisid nii väga väikesed koristajad, et ta läks rändama ja neid otsima. Kaugel maal leidis ta suure ilusa koera, kelle peal elasid väikesed head koristajad, kellest osa kolis hea meelega koera peale, nendele meeldis väga tööd teha ja midagi ilusat luua.

Koristajad mitte ainult ei paljunenud, vaid tegelesid armsa tööga ja varsti ei tundnud meie head ilusat koera enam keegi ära. Ja nii hakkas hea, ilus ja rõõmus koer elama koos heade koristajatega enda peal ja nii olid nad kõik väga õnnelikud.

Inimene Maa peal tunneb end peremehena, teeb kõike, mida tahab: hävitab tuhandeid taime- ja loomaliike, metsi ja mulda, saastab merd ja okeaane, hävitab värske vee varusid, loob ja katsetab tuuma-, keemia-, bioloogilisi-, elektroonika-, kosmose- ja muid liike tapmiseks mõeldud relvi.

Meie planeedil pommitatakse külasid, linnu, riike. Ülemaailmsel tasandil levitab inimene narkootikume, tubakat, alkoholi, geneetiliselt muundatud toitu. Ta põletab meeletult süsivesinike, luues osooniauke ja suurendades kasvuhooneefekti. Seega cõib öelda, et inimene käitub nagu tõeline parasiit. Ja ta ei kuule teiste elusolendite peenikest häält, kes ei ole olukorraga nõus, et oleks juba aeg lõpetada, kuni emake loodus ei peata meid lõpuks ise.

Maa on elusorganism. Kui me teda tapame, saab tema ise meid ainult peatada. Püha koht pole kunagi tühi: Maal hakkavad elama head töötajad – koristajad ja Maa hakkab taas õitsema ja särama. Aga ilma meie- inimesteta, ilma parasiitideta. Ja kui me ikka tapame Maad, sureme lõpuks ise koos temaga. Miks me sellest aru ei saa?

 

 

 

Olge hoolikad puhta vee suhtes!

 

Üks inimeste vastikumaid iseloomujooni on nende ükskõiksus. Alustame sellest, et ma olen sügavalt veendunud, et inimene ei ole Jumaliku loomingu kroon, kuna meil puudub soodne mõju oma kodule, ilusale sinisele planeedile Maa, millel miljardeid aastaid tagasi kujunes ja loodi elu.

Iga armastatud organism läbib varem või hiljem oma kokkuvarisemise ja ma leian, et meie Loodus on natuke eksinud, andes meile võimaluse tunda end “Mõistusega Inimesena”. Nii öelda tähendab soojendada madu oma rinnal!

Inimkonna majanduslik areng peab olema jäänud keskaja tasemele, kui inimesed elasid külades, tappes loomi ainult toiduvarude ja riiete saamiseks. Järved ja jõed olid kalu täis, metsad olid väga rikkalikult täis erinevaid looduse ande. Muidugi oli ka nälga ja põuda, aga kas seda on võimalik võrrelda orgiaga, mida Me loome XX sajandil?

 

Me ei saa maad oma esivanematelt, vaid laename selle oma lastele».

«Me ei ole saanud maad esivanematelt, me laename selle oma lastele » (ameerika indiaanlaste vanasõna).

Ma elan kolmandal planeedil, alates Päikesest. Kõik need on suurepärased, imelised ja kaunid.

Suurepärased rohelised metsad, taimkate, lilled, mis täidavad õhu meeldiva lõhnaga, ookeanid, mered ja jõed, rannad, loomad, linnud, kalad, isegi väikesed putukad-elavada harmoonias üksteisega. Seadused, mis on olemas loomade maailmas, on lihtsad ja selged ning mis kõige olulisem, pidevad. Ja ainult inimene, oma analüüsioskusega, mõtlemise ja planeerimisega, kuid ei suuda õppida austama oma kodu.

Me kõik oleme kahejalgsed või karvased, uimedega või neljajalgsed, suured või väikesed, tugevad või nõrgad-osake ühest suurest emaksest loodusest, meie väikesel ja ilusal planeedil Maa. Selle kaitsmiseks, päästmiseks tuleb meil kõigil päästa oma planeet Maa. Meil ei ole teist planeeti, on ainult üks ja see on kõikide jaoks.

 

 

 

Andmed metsade hävitamise kohta

 

Meie planeedilt kaob igal aastal Brasiilia suurune metsi, mis toob omakorda kaasa põua ja järk-järgulise Amazonase kuivamise. Nigeerias on suured aastase temperatuuri muutused maha raiutud metsade aladel. Mõne aasta pärast riskivad riigid jääda ilma metsaalata. Aafrikas tervikuna kaob igal aastal umbes 4 miljardit hektarit maad, seega eristub see piirkond eriti kiire taimakatte kaotuse poolest.

Need faktid on esitatud viimases ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni aruandes ning ÜRO hinnangus maailma metsadele (Globaalsete metsaressursside hindamine, 2005).

Teadlased on leidnud, et 1990-200 aastatel on metsa maha raiumine kogu maailmas oluliselt aeglustunud. Kuid vaatamata sellele kaob meie planeedilt igal aastal 13 miljonit hektarit metsa, millest 6 miljonit hektarit on ürgmets.

Peamised põhjused metsa kadumisele on riikide industrialiseerimine, maa põllumajanduslikul otstarbel kasutamine ja metsade kasutamine küttepuude saamiseks.

 

 

 

Ülemaailmne metsade kadumine (FAO, 2005)

 

Koht

Suurima metsaalaga riigid

Suurima metsavarude kadumisega riigid (mitte ürgmetsa arvestuses)

Suurima ürgmetsa piirkonna kadumisega riigid

Riik

Pindala, miljonit/hektarit

Riik

Pindala tuhat/hektarit

Riik

% ürgmetsa piirkonnast

1

Brasiilia

415,89

Brasiilia

3466

Nigeeria

55,7%

2

Venemaa

255,47

Indoneesia

1447,8

Vietnam

54,5%

3

Kanada

165,424

Venemaa

532,2

Kambodža

29,4%

4

USA

104,182

Mehhiko

395

Sri Lanka

15,2%

5

Peruu

61,065

Paapua-Uus Guinea

250,2

Malaavi

14,9%

6

Kolumbia

53,062

Peruu

224,6

Indoneesia

12,9%

7

Indoneesia

48,702

USA

215,2

Põhja-Korea

9,3%

8

Mehhiko

32,85

Boliivia

135,2

Nepaal

9,1%

9

Boliivia

29,36

Sudaan

117,807

Panama

6,7%

10

Paapua-Uus Guinea

25,211

Nigeeria

82

Guatemaala

6,4%

Viide: ÜRO Toiduaine- ja põllumajanduslik organisatsioon (The Food and Agriculture Organization of the United Nations, FAO) töötab jätkuvalt maailmas valitseva näljahäda probleemi leevendamisega. Koostööd tehakse nii arengu- kui arenenud riikidega rahvusvaheliste foorumite ja sümpoosionite vormis. Nendes riikides on ka vastavad teemakohased tohutud andmebaasid.

Organisatsiooni eesmärgiks on alates selle loomisest 1945 a, aidata kaasa põllumajanduse, metsanduse ning kalastuse arendamisele ja kaasajastamisele ja tagada piisav toiduvarude hulk riikides, kus nendest hetkel ei piisa.

Metsade hävitamine

On ütlematagi selge, et meie metsi hävitatakse. Paljud teadlased nimetavad metsi meie planeedi “kopsudeks”, sest nagu taimed, rikastavad ka taimed meie atmosfääri hapnikuga, vähendades süsinidioksiidi hulka fotosünteesi käigus. Kuid sellest hävitatakse meie suurel kiirusel metsi meie planeedil. Kogu maailmas hävitatakse aakreid metsi, mille tulemuseks on kohutavad ja ohtlikud kliimaga seotud muutused. On tõestatud, et metsade hävitamine põhjustab globaalset soojenemist ja kasvuhooneefekti. Rikutud veeringlus on mitmel põhjusel kahjuliku mõjuga loodusele, kuid sellest toituvad ka puud oma juurtega põhjaveest. Metsade hävitamine põhjustab suurenenud põhjavee taset, mille tulemusena tekivad üleujutused. Enamik nendest protsessidest toimuvad meie planeedi mägipiirkondades. Seetõttu peame võitlema kõikides maailmanurkades metsade maharaiumisega ja karistusi karmistama seoses ebasedusliku raietegevusega.

Kuid koos metsade hävitamise ja kõrbestumisega, toimuvad ka mullas erinevad kahjulikud protsessid. Need võivad olla põhjustatud nii looduslikest teguritest kui inimtegevusest põhjustatud asjaolude tagajärjel. Selle tulemusena on sellistel protsesside tagajärjel kadunud põllumaade bioloogiline tootlikkus, mis on maaressursside ebaefektiivse kasutamise tulemus. Neile võib lisada kuiva kliima, metsade hävitamise, loomade karjatamise liiga pikalt ühes ja samas piirkonnas, niisutuse lõpetamise ja paljud teised tegurid, mis kahjustavad mulda. Tagajärjeks on kõrbestumine, mis on alati oluline ja ühtlasi negatiivne tagajärg. Sellistes piirkondades on põllumajanduse tootlikkus vähenenud ja surnud on paljud loomad ning taimed. Kuid mingil juhul ei tohiks lasta nendes kohtades kujuneda olukorral nii hirmsaks, et hooletust mullaga ümberkäimisest, kulub looduse ja mulla taastamiseks 70- 150 aastat.

Igaüks meist peaks mõistma, et inimene ei ole looduse kuningas. Ta on ainult väike osa sellest. On aega mõelda ning lõpetada tapmine, sets peaksime elama hoopis loodusega kooskõlas ja seda kaitsma kahjulike mõjude eest. Alles siis muutub meie elu paremaks ja säravamaks.

Metsaraie ja metsade hävitamine

Metsamaa kujundamise ja muutmise käigus metsa mahavõtmist ilma puidu lõikamiseta, nimetatakse raadamiseks. Üks kõige tavalisemaid põhjusi raadamiseks, on puude ja roheliste istanduste langetamine. Metsi võivad hävitada ka looduslikud tegurid, nt tulekahju, orkaan või üleujutus. Raadamine toob endaga kaasa negatiivseid keskkonna ja klimaatilisi mõjusid: bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, puidu vähenemine tööstuslikuks otstarbeks, samuti kasvuhooneefekti suurenemisega seotud fotosünteesi vähenemine. Samas tuleb ka märkida, et metsade hävitav mõju ei ole veel täies mahus selge ja selles suhtes on algatatud mitmeid teaduslikke arutelusid ja poleemikat ning ka mitmed teadlased tegelevad selle probleemiga.

Vaatamata tohututele metsareservidele, on metsade hävitamise probleem üks kõige ohtlikumaid Venemaa keskkonnale, sest riigi puistu mõjutab kõiki teisi keskkonna elemente, nt atmosfääri, pinnast ja vesikonda ning põhjavee seisukorda. Ja nii “tänamatu” küsimus, nagu meie riigis puude istutamine on, ei tegele selles riigis ametlikult metsa istutamisega keegi. Aga mänd ja männimetsad suudavad aidata keskkonna radionukleiididega saastumise levikut peatada. Igal aastal hävitatakse Venemaal pistikutega metsa 1700000- 1900000 hektarit. Need pistikud hukkuvad, kuna tavaliselt kasutatakse raskeid masinaid ja pärast seda on pistikute taastamine peaaegu võimatu. Üheks põhjuseks on metsade hävimine tööstusjäätmete tõttu, seetõttu on suurtööstuste komplekside läheduses muutunud metsade hävitamine katastroofiliseks.

 

Kui palju puid jääb alles? Raadamine

Pole saladus, et inimkond on aktiivselt ja sageli isegi barbaarselt kasutanud ära planeeti Maa. Sellisel juhul me mitte ainult ei võta kõike, mida suudame, vaid kogume endale ka nö sõjasaaki. Üks peamisi keskkonnaprobleeme meie ajal on metsade hävitamine. Sellise kiirusega metsade hävitamise korral ei jää tõepoolest peagi ühtki puud alles.

 

Kui palju metsi on meie planeedil?

Venemaal kasvab elaniku kohta 5,2 hektarit metsa ja 69% riigist on kaetud metsaga. Venemaal kasvab 25% maailma metsadest ja 50% maailma okaspuu varudest on seal. Meie ülesanne on mitte kaotada seda rikkust, mitte käia sellega hooletult ringi, seda säilitada ning taastada aidata.

Kui kunagi hõivas kogu Euroopa territooriumi mets, siis nüüd ei moodusta see enam kui 1/3. Kõige metsarikkam riik Euroopas on Soome- 70% tema pindalast on aketud metsaga, kõige lagedam on aga Inglismaa, kogu metsaga kaetud pindala ei ole suurem kui 6%. Aasia, ja eriti Siber, ei ole samuti kõige halvemal positsioonil metsarikkuse seisukohalt, 2/3 Ameerika pindalast moodustavad samuti nö meie planeedi kopsud, tänu metsarikastele aladele. Neljandas osas- Aafrikas ja viiendas osas- Austraalias, leidub samuti metsaga kaetud tsoone.

Seega, kas meie planeedil leidub siis palju või vähe metsasid?

Püüame mõista, miks maailm vajab metsi.

Esiteks rikastavad nad atmosfääri eluks nii vajaliku hapnikuga ja süsihappegaasiga, mis vabaneb loomade ja inimeste hingamisprotsessis, samuti tööstusettevõtete protsessides. Teiseks mängivad nad olulist rolli veeringluses. Puud saavad endale elutegevuseks vajaliku vee pinnasest, mille nad puhastavad erinevatest kahjulikest lisanditest ja lasevad selle uuesti keskkonda ringlema.Metsad mõjutavad seega veeringlust. Puud töötavad pumba põhimõttel, nad tõstavad põhjavee taset, hoiavad pinnast kõrbestumise ning erosiooni eest ja rikastavad seda. Seega pole ime, kui raadamise korral alaneb koheselt ka jõgedes vee tase.

 

Raadamine põhjustab meie planeedil suurt ja mitmekesist kahju. Mida väiksem on metsaga kaetud ala, seda rohkem eritub kasvuhoonegaase, peamiselt süsinikdioksiidist. Mida rohkem on kasvuhoonegaase, seda suurem on globaalne soojenemine. Mitte ainult puude puudumine ei mõjuta atmosfääri, ka mädanenud või põlenud metsad eritavad süsinikdioksiidi õhku.

Ei tohi unustada, et troopilised metsad on rikkaim ökosüsteem planeedil ja nende kaotus on korvamatu taimede ja loomade bioloogilise mitmekesisuse säilimise mõttes. Tohutu tähtsus on metsadel inimtegevuse jaoks. Puit on laialdlaselt kasutusel ehituses, parkimisel ja tööstuslikul värvimisel. Puidust tehakse üle 20000 erineva toote, ilma selleta ei õnnestu saada paberit, sünteetilist kummi, väetisi, alkoholi, suhkrut ja paberit.

Aga metsade kasu inimesele ei saa vaadelda ainult materiaalses võtmes. Meie elu ilma metsadeta on sama võimatu, nagu üldse ilma looduseta. Elu olemust meie linnades, ilma elava maailmata, ei saa nimetada kogu eluks. Pole ime, et meie esivanemate jaoks oli mets maagiline koht ja kõik imed toimusid just metsas. Puit on loomuliku, hingava maailma personifikatsioon, erinevalt iniemse loodud kunstlikust maailmast.

 

Raadamine toimub paralleelselt inimkonna ajalooga üha kiiremini ja see areneb koos tehnoloogilise arenguga, pideva raadamise protsessiga koos. Raadamine on vältimatu, kuna inimene vajab maad põllumjanduse jaoks. Lõppude lõpuks ei saa mets, mis isegi oleks rikkalik, toita kogu elanikkonda. Seetõttu on järk-järgult arenenud infrastruktuur, linnad, teed, mis on raadamise protsessi soodustanud. Aga põllumajanduse kõige primitiivsem vorm oli alepõllundus, kui metsa põletati ja tuhk rikastas seejärel mulda, kuid lühidalt öeldes põhjustas see suurimat kahju metsadele.

Meie riik sõltub paljuski oma metsadest. Lisaks väärtuslikule puidu- ja toorainetööstusele, pakuvad meie metsad 100 liiki puuvilju, pähkleid ja marjakultuure, 200 liiki söödavaid ravimtaimi, taimi ja seeni. Mets on koduks ka paljudele loomaliikidele, sh sooblile, kärbile, koprale, saarmale, tedrele, metsisele ja laanepüüle.

 

Vastavalt ÜRO Toiduainete- ja Põllumajandusorganisatsiooni aruandele jätkub metsade hävitamine suure kiirusega. Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa, samal ajal kasvab juurde ainult 6 hektarit. See tähendab, et igas sekundis kaob planeedilt jalgpalliväljaku suurune tükk metsa! Protsess on olnud ebaühtlane, mõnes riigis väheneb metsade hulk, mis on tüüpiline Lõuna-Ameerika riikidele ja Aafrika riikidele, vähemal määral Okeaaniale, Kesk- ja Põhja- Ameerikale. Teistes piirkondades metsade hulk aga hoopis suureneb. Näiteks Euroopas, peamiselt tänu Aasia osale Venmaast. Aasias hakkas metsade vähenemine järsult paar aastakümmet tagasi peatuma. Kuid üldine olukord kogu maailmas on siiski jätkuvalt pessimistlik.

Suur probleem on selles, et metsade maha raiumist ja vähenemist puudutavad andmed saadakse otse valitsustelt ja omavalitsused ei soovi näidata aruandes kahjumit, nt ebaseadusliku metsaraie tulemusel Kuigi paljudes Lõuna-Ameerika või Aafrika riikides on see protsent näiteks tohutu.

Meie riigis on metsade ala kõige enam mõjutanud Sahhalini ala. Pärats 1904-1905 aasta sõda loobusid Lõuna Sahhalin ja Jaapan intensiivses põllumajandustootmises pestitsiidide kasutamisest, sest kõik metsad olid peaaegu hävitatud. Nüüdseks pole seal kasvanud kaua aega midagi.

Üldiselt on raadamise määr praegu vähenemas. Kuid see jätkub veel siiski ja sellega seotud looduslike alade kõrbestumine ning kasvuhonegaaside hulga suurenemine ei kao kuhugi.

Inimkonna ajalugu teab palju kurbi näiteid metsade põhjendamatust kasutamisest, mis muudab need peaaegu kõrbeteks. Nii kadus nt Lihavõttesaare tsivilisatsioon.

 

Vaheta lambipirni

Kui igas majas vahetada vähemalt ühe tavaline pirn energiasäästlike fluorestsentsete pirnide vastu, oleks keskkonnareostuse vähendamine võrdne sellega, kui teedelt kaoks 1 mln. autot. Silmipimestav valgus on ebameeldiv? Energiasäästlikke pirne võib kasutada ka tualettruumides, majapidamisruumides või kappides – seal, kus selline valgus ei ole nii tüütu.

Ööseks lülita arvuti välja

Arvuti fännidele nõuanne: kui tavalise „sleep“ režiimi asemel lülitad arvuti välja, võib säästa 40 kilovatt-tundi päevas.

Jäta vahele loputamise esmane etapp

Kõige levinum viis nõusid pesta: avame jooskva vee, ja kuni see voolab, loputame musti nõusid, alles siis kasutame nõudepesuvahendit ja lõpus jälle loputame. Vesi voolab sel ajal jätkuvalt. Tuleb välja, et kui jätad vahele loputamise esimese etapi ja ei ava vett enne kui on vaja nõudepesuvahendit maha loputada, võib säästa umbes 20 liitrit vett igal nõudepesemise ajal. Sama võib öelda nõudepesumasinate omanikele: jätke vahele esmase loputamise etapp ja pange kohe pesemise režiim tööle.

Ära pane ahju eelsoojendusse

Kõik toidud (välja arvatatud ehk küpsetatud) saab panna külma ahju ja alles siis lülitada see sisse. Säästad eneergiat ja võtad osa sõjast globaalse soojenemise vastu. Muuseas, toiduvalmistamise protsessi on parem jälgida läbi klaasi. Pole vaja avada ahjuust kuni toit on valmis.

Kasuta pudeleid

Selles pole midagi häbiväärset. Klaasi ringlussevõtt vähendab õhusaastet kuni 20% ja 50% — veereostust, mida tekitavad klaasitehased mis toodavad uusi pudeleid. Muide, mahavisatud pudelile on vaja umbes miljon aastat selleks, et „määnduda“.

Ütle „EI“ mähkmetele

Neid on lihtne kasutada, kuid nad ei ole eriti keskkonnasõbralikud — imikute mähkmed teevad vanemate elu lihtsamaks, kuid mõjuvad halvasti meie planeedi tervisele. Üks ja ainuke laps enne kui õpib potis käia, jõuab kasutada 5000 kuni 8000 «pampersit», mis on 3,5 mln. tonni halvasti ümber töödeldud jäätmeid. Valiku teete Teie: kangamähkmed lihtsustavad oluliselt meie kalli planeedi elu.

Korralda «ComeBack» pesunööridele ja pesulõksudele

Kuivata riideid pesunööridel päikese ja tuule käes. Kuivatid ja kuivatamise režiim pesumasinas kulutavad palju energiat ja rikuvad asju.

Tähista Taimetoidu päeva

Kord nädalas saab korraldada päeva ilma lihata. Kuidas see aitab planeeti? Kaaluge ise: 0,5 kg liha tootmiseks on vaja umbes 10 tuhat liitrit vett ja mõned puud. See tähendab, et iga söödud hamburger „tapab“ umbes 1,8 ruutkilomeetrit troopilisi metsi: puidust tehtud söed, raiutud alad muutuvad lehmade karjamaaks. Aga kui me mäletame tõsiasja, et just troopilised metsad on planeedi „kopsud“, siis ei olegi taimetoidu päev ehk liiga suur ohver.

Pese pesu külma veega

Kui kõik pesumasinate omanikud riigis hakkavad pesu pesema 30-40 kraadi juures, siis aitab see säästa energiat, mis oleks võrdne 100 tuhat barrelit nafta päevas.

Kasuta üks salvrätik vähem

Tavaline inimene kasutab 6 salvrätikut päevas. Vähendades selle arvu vaid 1 salvrätiku võrra, võib aasta jooksul päästa 500 tuhat tonni rätikuid prügikasti sattumisest, aga planeedi — prügiga üleküllastumast.

Pea meeles et paber on kahepoolne

Kontoritöötajad viskavad ära igal aastal umbes 21 mln. tonni paberit A4 formaadis. Seda hiigelsuurt kogust prahti võiks vähemalt poole võrra väiksemaks teha, kui mitte unustada seadistada printer valikule „prindi mõlemale poolele“.

Korja paberipraht kokku

Tuleta meelde pioneere lapsepõlvest ja korja vanad ajalehed, auklikuks loetud ajakirjad ja reklaamlehed, ja s too need kohalikku jäätmete kogumispunkti. Andes ära isegi ühe ajalehe nädalas, võib igal nädalal päästa pool miljonit puud.

Loobu pudeliveest

Umbes 90% plastpudeleid ei lähe mitte kunagi töötlemiseks. Selle asemel on nad visatud prügilasse, kus nad on veel tuhandeid aastaid. Kui kraanivesi ei rahulda, osta korduskasutuspudel mõnekümne liitri jaoks ja täienda vastavalt vajadusele.

Käi duši all vanni asemel

Vee tarbimine duši võtmise ajal on 2 korda väiksem kui vannis. Ja energiat vee soojendamiseks kulub vähem.

Ära keera kraani lahti vannituppa sisenedes

Kraan, mille hommikuti vannituppa sisenedes koheselt avame, ei ole tegelikult meile üldse vajalik. Loobu sellest harjumusest. Ja säästad 20 liitrit vett päevas, 140 nädalas, 7 300 aastas. Kui iga Eesti elanik loobuks sellest harjumusest, oleks igapäevane vee säästmine umbes 3 mlrd liitrit vett päevas.

Kulutage vähem aega duši võtmiseks

Iga 2 minutit, mille säästate sooja vee all ligunemisest, säästab 30 liitrit vett.

Istuta puu

Esiteks, täidate nii ühe kolmest vajalikust asjast, mida tuleks elu jooksul teha (istuta puu, ehita maja, sünnita poeg —nii räägib meile Hiina vanasõna). Teiseks, paraneb selle tulemusel õhu, maa ja vee seisukord.

Osta kasutatuid riideid

«Second Hand» riided (sõna-sõnalt —„teised käed“) — ei ole nn teise klassi asjad, vaid riided, mis on endale leidnud teise elu. Mänguasjad, jalgrattad, rulluisud, vankrid, laste turvatoolid autodele — need on asjad, millest inimene kasvab nii kiiresti välja, et need ei jõua vananeda. Ostes asju teiste käest, päästad planeedi reostusest ja ületootmisest, mis toimub uute asjade valmistamisel.

Toeta kohalikke tootjaid

Kujuta ette kahju suurust, mis on tekitatud keskkonnale, kui tomatid sinu salatisse saabuvad Argentiinast või Brasiiliast. Osta kohalikke tooteid: nii toetad väiketalunikke ja aitad veidigi vähendada kasvuhooneefekti, millele muuhulgas mõjuvad ka paljud transpordiveod.

Ruumist lahkudes kustuta valgus

Iga kord, ruumist isegi hetkeks lahkudes, lülita välja hõõglambid. Energiasäästlike lampe on parem lülitada välja siis, kui soovid lahkuda ruumist enam kui 15 minutiks. Pea meeles, et säästad nii mitte ainult lampidele kuluvat energiat, vaid takistad ruumi ülekuumenemast ja vähendad energiatarvet kliimaseadmetele kuluvaks tööks.

Märgista klaasid

Alustades sõbraliku piknikuga looduses ja olles varustatud ühekordsete toidunõudega oled sa mingi hetk segaduses ja unustad, kuhu panid oma plasttassi. Käsi haarab kohe uue järele — ühekordsetest nõudest ei ole ju kahju. Planeedile on see aga kahjulik – selle peal on niigi palju prügi. Too piknikule kaasa marker ja lase sõpradel kirjutada tasside peal oma nimed — nii ei saa Te neid kindlasti segamini ajada ja kulutate palju vähem plastnõud kui muidu.

Ära viska ära vana mobiiltelefoni

Parem vii see kasutatud seadmete kogumispunkti. Iga prügikasti visatud vidin põhjustab korvamatut kahju: nende akud eritavad toksilisi jäätmeid atmosfääri.

Alumiiniumpurgid vii ära vanametalli kokkuostu

Ühe uue alumiiniumpurgi tootmiseks on vaja sama palju energiat, nagu ringlussevõetud materjalist 20 alumiiniumpurgi tootmiseks.

Tööta kodus

Kaugtöö populaarsus kogub hoogu. Lisaks ettevõtte kuludele töötaja seadmetele, võidab ka keskkond, mida kodus töötamise tõttu ei saasta hommikuti ja õhtuti autode heitgaasid.

Vali tikud

Enamiku ühekordseks kasutamiseks mõeldud tulemasinate korpused on tehtud plastikust ja täidetud butaaniga. Igal aastal on prügilates poolteist miljonit niisugust tulemasinat. Selleks, et planeeti mitte reostada, kasutage tikke. Oluline on seejuures lisada: tikud ei tohi olla puidust! Kasutage papist tikke –mis on ringluses olevast vanapaberist toodetud.

Me oleme kategooriliselt vastu meie planeedi kopsude hävitamisele, sest miski ei saa asendada selle ilu, mida annab loodus! Metsade ja muude ökosüsteemi hävitamist ei saa õigustada ühegi argumendiga. Me oleme alati võidelnud puutumata looduse iga osa eest ja jätkame seda tegevust kõigele vaatamata!

 

 

Asen OÜ © 2012-2015 | Tallinn, Betooni 30